I just thought of something funny... your mother.

Keerulisus teeb kurvaks. Mitte, et lihtsus parem oleks.

Paljut ei saa muuta. Mõnda asja ei taha kuulda, aga me pingutame selle kuulmise nimel nii kuradima palju. Miks pingutada, kui kuuldu ei tee midagi paremaks? Tekitab ainult süüd.

posted by K. 0 comments

Inimesed muutuvad. Mõned neist just minu kunagiste ootuste kohaselt. Aga nüüdseks on ju ootused ise muutunud.
Või siis nii... Tahtmatult olen inimesi muutnud, aga see ei meeldi mulle enam. Siiski ei saa öelda, et rohkem ei tee. Koguaeg teen.

posted by K. 2 comments

Play at your own risk

Ma tahan aega leida. Järelikult võin lubada, et leian. Sest kõik algab ju tahtmisest.

Raskem on välja mõelda, kellele aega lubada. Kui kõik on võrdselt tähtsad, siis ikkagi kellele? Või aususe mõttes juba mitte kellelegi? Äkki hoopis kõigile ja pinnapealselt vähe?

Üldiselt on keeruline hinnata üle kõige seda, milles ei saa tuleviku mõttes sugugi kindel olla. Kui asi pole täiuslik, siis milleks mulle need etteaimatavad sekeldused? Samas enamasti tagasi vaadates on ebatäiusest saanud kõige täiuslikum asi tollel hetkel. Aga vaid enamasti.

Peab uskuma. Või vähemalt imevähe tahtma ja mitte kartma. Samuti naiivne olema, natuke. Viimast paari sõna vaadates läheb nägu juba tõsisemaks.

posted by K. 0 comments

Meeldib.

Meeldib vara magama minna ja vara tõusta. Meeldib, kui ei sunnita välja ilutulestikku vaatama minema. Meeldib, kui lihtsalt tullakse kell neli öösel ja pakutakse shampust. Meeldib öelda, et jooge Teie, ma ei soovi. Täna.

Meeldib, kuidas ma alati oskan igast tühisemast asjast kellegi silmis suure probleemi teha. Meeldib, kui inimesed arvavad, et nad on väga väärtuslikud, kui proovivad midagi nii tühist olematuks teha jne. Meeldib.

posted by K. 0 comments

You Know I'm No Good

A. Sviyash kirjutab: ''Jumalal pole teisi käsi peale Sinu käte!''
Ehk siis neid tuleb kasutada.. Ükskõik, mis probleemi puhul.

Mitte sellest...

Miks ikkagi on üks sunnitud kartma teist? Kui hirmu enam pole, siis ei tehta tagasi ka. Miks kannatatakse nii palju näiliselt heade suhete hoidmiseks? Miks peetakse teatud põhimõtete pärast siiski kalliks seda, mis käitub nagu allahinnatud rämps?

Mitte ka sellest, sest võõrastesse asjadesse pole ilus.. toppida end.. vahele...

posted by K. 0 comments

Mida halvem olla, seda parem kõik on. Või umbes nii.
Liiga head asjad panevad mõtlema, et selle kõige taga peab olema midagi kahtlast. Parem olla isetu ja leppida pisut rohkem tööd nõudva variandiga ning elada ilma suuremate kahtlusteta.

Uus aasta ei tundu tulevat lõppevast aastast uuem, kuid kindlasti saab hästi minna ka kaks korda järjest. :)

Hästi tähendab ilma suuremate sõjaarmideta elamist, stabiilsust.

posted by K. 0 comments

Kas inimene on süüdi, kui ta suudab ühest asjast teise hüpata ilma pikemalt kurvastamata? Ma ei taha elada hetkeliste emotsioonide mõjul, sest need ei vii kaugele. Asjad peavad olema võimalikult palju paigas. Stabiilsus on see, mis lõpuks rahulolu tagab. Jah, mul on seda vaja. Milleks pidevalt katki olla. Pole vaja päevast päeva mõelda ühele ja samale probleemile. Siin ei aita ka erinevate nurkade alt lähenemine. Nurgad saavad otsa, edasi ei tule midagi.

Miks ei kõla malbelt ja siiralt öeldud laused tõsistena, kas tõesti on vaja karjuda enda mõistetavaks tegemiseks? Tahan olla viisakalt aus ilma selleta, et mu sõnu hakataks enda huvides ümber paigutama. On asju, mille peale ei saa pahandada. See on teise inimese mitte austamine.

Väide: '' Aga Sa tegelikult ikkagi natukene tahad.''
Mis see natukene siia puutub? See ei ole mingi argument. Natuke võib tahta kõike, kuid sellest ei piisa. Oma soovides peab kindel olema. Isegi, kui me ei oleks kunagi valmis selleks, mida tahame.

posted by K. 1 comments

Tahan ja ei taha ka. Mitte nii palju. Natuke ju siiski võiks.

Mul on probleem hilinemistega. Jah, viis minutit on suur aeg ja ma jõuan selle jooksul närvi minna. Isegi kaks korda.

Probleem on veel, kui ette ei teata oma tulekust. Ei ole vaja kõike koguaeg lihtsalt teha ja loota asjade paika loksumist. Alati ei ole õige aeg. Või tuju. Aja olemasolu ei tähenda soovi olemasolu ja kuidas ma siis seda seletama peaksin? Miks sõnast EI ei piisa nii, et inimene isiklikult ei võtaks?

posted by K. 1 comments